Polikliinikust

Kuressaare Hambapolikliinik SA on Kuressaare Linnavolikogu 27.11.1997 a.otsusega nr.120 munitsipaalasutuse Kuressaare Hambapolikliinik baasil moodustatud hambaraviteenuseid osutav raviasutus.

SA asutaja on Kuressaare linn. SA tegutseb põhikirja ja sihtasutuste seaduse alusel. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.

Nõukogu

Nõukogu liikmed määrab Kuressaare Linnavalitsus. Nõukogul võib lähtuvalt põhikirjast olla 5-7 liiget.

Juhatus

Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus on 1-3 liikmeline.Juhataja on valitud avaliku konkursi tulemusel.

Tutvu meie põhikirjaga

Põhikiri

Kuressaare Hambapolikliinik Sihtasutuse põhikiri

  1. Üldsätted
  1. 1. Sihtasutuse nimi on Kuressaare Hambapolikliinik Sihtasutus (edaspidi: Sihtasutus). Ingliskeelse tõlkena kasutatakse nime Kuressaare Dental Clinic Foundation.
  2. 2. Sihtasutus on tervishoiuasutus, mille tegevuse eesmärk on seadusega sätestatud nõuetega kooskõlas kvaliteetse stomatoloogilise eriarstiabi osutamine ning suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika vastavalt tegevusloale.
  3. 3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud oma vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel. Sihtasutusel on oma pangakonto, oma nimega pitsat ja sümboolika.
  4. 4. Sihtasutus juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
  5. 5. Sihtasutus on Kuressaare linna kohaliku omavalitsuse asutuse Kuressaare Hambapolikliinik õigusjärglane. Sihtasutuse asutaja on Kuressaare linn (edaspidi: Asutaja).
  6. 6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
  7. 7. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
  8. 8. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik.
  9. 9. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
  1. Eesmärgi täitmine
  1. 1. Oma eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:
  2. 1. 1. teostab stomatoloogilist profülaktikat haiguste ennetamiseks;
  3. 1. 2. osutab kvalifitseeritud ambulatoorset stomatoloogilist abi hambaravi, hambakirurgia, ortodontia ja proteesimise valdkonnas;
  4. 1.3. annab esmaabi näo-lõualuude piirkonna ägedate haigestumiste puhul;
  5. 1. 4. tutvustab ja müüb suuõõne hügieeni-, profülaktika- ja ravivahendeid;
  6. 1. 5. osutab tervishoiu ja oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
  7. 1. 6. analüüsib stomatoloogilisi haigestumisi.
  1. Sihtasutuse juhtimine
  1. 1. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.
  2. 2. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
  3. 3. Sihtasutuse juhatus on ühe (1) kuni kolme (3) liikmeline ja määratakse nõukogu poolt ametisse viieks (5) aastaks asutamiskoosolekul asutaja otsusega. Juhatuse liikmed valitakse avaliku konkursi korras.
  4. 4. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse esimees võib esindada Sihtasutust iseseisvalt, teised juhatuse liikmed ainult ühiselt.
  5. 5. Juhatus on aruandekohustuslik Sihtasutuse nõukogu ees. Juhatus peab esitama nõukogule kord kvartalis ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus esitab pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist need enne nõukogule kinnitamiseks esitamist kontrollimiseks audiitorile.
  1. 6. Sihtasutuse juhatus:
  1. 6. 1. juhib Sihtasutuse igapäevast tegevust;
  2. 6. 2. teeb Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid Sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks;
  3. 6. 3. koostab Sihtasutuse eelarve eelnõu, esitab selle kinnitamiseks nõukogule ja tagab kinnitatud eelarve täitmise.
  4. 6. 4. korraldab Sihtasutuse raamatupidamist; kehtestab Sihtasutuse raamatupidamise siseeeskirjad ja palgakorralduse alused;
  5. 6. 5. kehtestab Sihtasutuse töökorralduse reeglid ning kinnitab töötajate ametijuhendid;
  6. 6. 6. kehtestab Sihtasutuse asjaajamise korra;
  7. 6. 7. võtab tööle ja vabastab Sihtasutuse töötajad ning sõlmib nendega töölepingud:
  8. 6. 8. täidab kõiki muid Sihtasutuse tegevusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
  9. Juhatus võib vajadusel delegeerida struktuuriüksuste juhtidele otsustamisõiguse küsimustes, mis puudutavad nende struktuuriüksuste ja sihtasutuse suhteid kolmandate isikutega ja/või anda teistele isikutele volituse esindada sihtasutust konkreetses tehingus ja/või tehingutes teatud perioodi vältel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

3.8. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

  1. 9. Juhatuse liikme ametikohale võivad kandideerida kõrgharidust omavad teovõimelised füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
  2. 10. Nõukogu sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega tähtajalised ametilepingud, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
  3. 11. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kaks (2) kuud ette. Uus juhatuse koosseis valitakse eelmise juhatuse viie (5) aastase volituste kehtivuse perioodi kolme (3) viimase kuu jooksul.
  4. 12. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele valib nõukogu avaliku konkursi korras uue liikme ühe (1) kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või tagasiastumisest.
  5. 13. Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad majandusaasta algul vastuvõetud tööplaani kohaselt, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kuus. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
  6. 14. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmed. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel loetakse otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
  7. 15. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. Juhul kui mõni juhatuse liige jääb eriarvamusele, kantakse tema eriarvamus protokolli, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Juhatus säilitab protokollid Sihtasutuse asukohas.
  8. 16. Sihtasutusel on nõukogu, mis kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.
  9. 17. Sihtasutuse nõukogus on viis (5) kuni seitse (7) liiget ja selle koosseisu määrab Sihtasutuse Asutaja asutamiskoosolekul Asutaja otsusega. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.
  10. 18. Nõukogu liige ei tohi kuuluda konkureeriva tervishoiuteenuse osutaja osanike ringi ega tohi olla konkureeriva tervishoiuteenuse osutaja juhtorgani või kontrollorgani liige ega töövõtja. Nõukogu liige ei tohi olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.
  1. 19. Sihtasutuse nõukogu:
  1. 19. 1. kavandab sihtasutuse tegevuse ja kinnitab arengukava;
  2. 19.2. kinnitab sihtasutuse eelarve ja tegevusplaani;
  3. 19.3. valib juhatuse liikmed ning otsustab juhatuse liikmetele tasu maksmise ja korra;
  4. 19.4. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
  5. 19. 5. nimetab audiitori kuni 4 (neljaks) aastaks Sihtasutuse tegevuse kontrolliks;
  6. 19. 6. määrab audiitori töö tasustamise korra;
  7. 19. 7. omab õigust audiitor tagasi kutsuda, mille põhjuseks võib olla audiitori poolne seaduse või põhikirja nõuete rikkumine või oma kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
  8. 19. 8. kinnitab juhatuse ettepanekul Sihtasutuse struktuuri;
  9. 19. 9. kinnitab juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse aastaaruande ja tegevusaruande;
  10. 19. 10. teeb Asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks;
  11. 19. 11. esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
  12. 19. 12. kinnitab Sihtasutuse varade kasutamise ja kasutamise korra;
  13. 19. 13. otsustab laenude ja võlakohustuste võtmise ning investeeringute tegemise, mis tuletavad selleks majandusaastaks eelarves ettenähtud summad.
  14. 20. oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ja Sihtasutuse tegevuse vastavust riigi ja linna õigusaktidele ja põhikirjale.
  15. 21. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest Asutajale kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Asutaja võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
  16. 22. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed.
  17. 23. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige, samuti kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige või audiitor.
  18. 24. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.
  19. 25. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid saadetakse Sihtasutuse juhatusele, kes korraldab nende säilitamise.
  20. 26. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu vastavalt Asutaja otsusele.
  1. Sihtasutuse vara
  1. 1. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja kasutamist teostab juhatus kooskõlas riigi ja linna õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga, nõukogu poolt kinnitatud vara kasutamise ja kasutamise korraga ning nõukogu otsustega.
  2. 2. Sihtasutuse vara moodustub:
  3. 2. 1. asutamisotsusega Sihtasutusele üle antud varast;
  4. 2. 2. tervishoiuteenuste ja sinna juurde kuuluvate tugiteenuste müügist saadud rahalistest vahenditest;
  5. 2. 3. sihtotstarbelistest eraldistest;
  6. 2. 4. vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
  7. 2. 5. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolsetest eraldistest;
  8. 2. 6. muudest laekumistest.
  9. 3. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.
  10. 4. Sihtasutusele laekuva vara võtab vastu ja korraldab selle üle arvepidamise Sihtasutuse juhatus.
  11. 5. Saadud sihtotstarbelised annetused võetakse Sihtasutuses arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile.
  12. 6. Sihtasutus võib üldjuhul võtta laenu ja muid varalisi kohustusi kogumahus summani, mille korral majandusaasta kestel teostatavate tagasimaksete suurus koos intressidega ei ületa 6 % jooksva majandusaasta planeeritavast käibest.
  1. Põhikirja muutmine

Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib Asutaja Sihtasutuse põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja järgides Sihtasutuse eesmärki. Sihtasutuse eesmärki ei ole õigust muuta.

  1. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine, lõpetamine
  1. 1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
  2. 2. Sihtasutuse jagunemine võib toimuda vaid siis, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.
  3. 3. Sihtasutuse nime Kuressaare Hambapolikliinik Sihtasutus kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppega.
  4. 4. Sihtasutus lõpetatakse seaduses ettenähtud korras.
  5. 5. Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustab Asutaja. Sihtasutuse likvideerija määrab Kuressaare Linnavolikogu.
  6. 6. Sihtasutuse lõpetamise korral, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, tagastatakse allesjäänud vara Asutajale.